kolmapäev, 3. juuni 2009

Ood jalgrattale


Bicycle bicycle bicycle
I want to ride my bicycle bicycle bicycle
I want to ride my bicycle
I want to ride my bike
I want to ride my bicycle
I want to ride it where I like

QUEEN "Bicycle race"

Siin ta siis on: kogemused minuga alates 24. maist, meie pilgud kohtusid Friedrisheini vanakraamiturul ning maksma läks ta 30 eurot. Siiani on kooselu kulgenud väga edukalt. PILT: Vaade Berliinile üle Grünewaldi Teufeldi mäe otsast. Ja muidugi ratas:)

teisipäev, 2. juuni 2009

Elan loomaaias...

Tahtsin oma juttu alustada väitega, et Berliin on kõige rohelisem linn Saksamaal. Siin on tõesti väga palju rohelust majade vahel, hulganisti parke, mõned neist üsna suured, ning Grunewald - mets, kus mina elan, kuulub ka Berliini alla. Kuid pärast väga lühikest googeldamist tuli välja, et selleks linnaks on hoopis Hamburg:) Ok, jäägu roheluse tiitel siis Hamburgile, kuid loomade rohkuse osas küll Berliinile vastast ei leia.

Siin kohal ei taha ma rääkida ainult luikedest ning partidest, keda rohketel jõgedel-järvedel Berliinis alati näha on või sadadest koertest, kes oma omanikega tihedalt parke asustavad. Oma kogemusele põhinedes võib Berliinis vabalt lähemalt sõprust teha ka oravate, hiirte, jäneste ning rebastega. Viimase nädala trend on aga metssead. Nendega on mul juba au olnud kolm korda kohtuda, kõigil kordadel hirmuäratavalt lähedalt. Ühe korra suundusin õhtupoolikul rongijaamast kodu poole ning keset tänavat pidin seisma jääma, sest muidu oleks põssaemale ja ta kahele pojale otsa kõndinud kui nad parasjagu enne mind üle tee otsustasid joosta.
Kõige huvitavam kokkupuude oli mul metssigadega aga eile. Sõitsin rattaga Grunewaldi metsa tsiviliseeritud osas ülesmäge ning paremal platsil, mitte kaugel teest ja minust, juhtusin umbes 10-liikmelist metssea karja nägema. Täiesti tavatu vaatepilt. Algul sõitsin neist mööda, sest eks mindki ole hoiatatud, et metssead võivad päris ohtlikud olla, eriti veel poegadega. Aga uudishimu ei lasknud olla ja siis pidin ikka tagasi minema ja pilti neist tegema. Kuid sel hetkel otsustasid nemad just seda teed ületama hakata, kust ma just läbi olin sõitnud. Südame pani küll kiiremini põksuma, eriti kui kogu see kari minu poole suundus. Natuke tiristasin oma ratta kella ja vaatasin, et tegelikult kardavad nemad pigem mind, seega ei pidanud jooksma pistma. Sain mõne pildi ka, kuid millegipärast ületavad nad teed ühekaupa. Seetõttu mitut korraga ei tabanud. Kaval:)
Kõige krooniks on kindlasti Berliini südames asuv loomaaed, mis oma suuruse poolest küll Tallinna omale alla jääb, kuid nii mõneski mõttes kompaktsem ja organiseeritum on. Näiteks võib seal näha karusid ja hunte koos sõbrustamas ja vihmase ilma korral on suurtele kiisudele sisetingimustes ligipääs olemas.