
Seikluspark on täiesti geniaalne leiutis. See ei ole pelgalt koht meelelahutuseks. See on midagi palju enamat. Seikluspark mängib sõna otseses mõttes sinu iseloomuga pannes proovile kõikvõimalikud nüansid selles. Kui ma peaksin kunagi mõnda meeskonda juhtima, siis üks esimesi kohti, kuhu ma need inimesed tooks, on seikluspark. Teine asi oleks ilmselt õhtu rohke veiniga, et teada saada, kes kuidas tegelikult käitub ning mida tegelikult mõteleb:)

Meie käisime ka IBO rahvaga seikluspargis. Täiesti uskumatult hästi tulid välja inimeste karakterid: kes oli meeskonnatöö aldis, kes mitte, kes rohkem julge, kes riskialtim, kes nõrga enesedistsipliiniga, kes isekas, kes abivalmis, kes juhtivam ning kes järgija. Eelkõige tuli aga inimeste puhul välja see, kuidas saadi hakkama vaimsete raskuste ületamisega. Minu jaoks oli kogu seikluspark täielik eneseületamine oma hirmudega võitlemise võtmes, samas ka suur väljakutse. Ma ikka kohutavalt kardan kõrgusi ning ei ole eriti usaldav inimene kõiksugu konstruktsioonide suhtes nagu julgestusköis jms. Küll aga, kui kõik asjad tehtud sai, siis oli lihtsalt kõige mõnusam tunne. See nõudis tohutult sisemist võitlust oma hirmudega, et mitte alla anda ning otsustavust.
Enim imetlesin selle ürituse ajal meie 60-aastast Günterit, kes tegi kaasa kõiges, mis talle füüsiliselt vähegi võimalik oli sh vabalangemine. Täielik respekt.
PILT: Günter, kes just hüppas.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar