Asustajad

Kes meil siin siis on. Albertas, kes oli minuga juba eelmisel projektilgi. Peter, kes on Bulgaariast, äkilise loomuga, kuid viisakas ning tal pidi 4 girlfrendi hetkel olema. Ildar, kes on Venemaalt Ufast ning ta on üliõpilane. Ildar naeratab kogu aeg ning on rahulik. Cristinel, uustulnuk Rumeenias, kes palus ennast Cristyks kutsuda, kuid mina kutsun teda Chrisiks, kuna Christy on meil Eestis Kristi ja see on naise nimi. Emotsionaalne, küllaltki soe inimene, kuid alguses ta mulle eriti ei meeldinud. Gesa, ainuke tüdruk peale minu. Sakslane. Lõpetas just keskkooli ning läheb aastaks vabatahtlikuks Bulgaariasse.

Täna oli hea päev. Esimene tööpäev. Kaevasin kraavi torude jaoks, mis peaks majja elektrit ning vett viima:) Kui te vaid teaksite, kui raske on tegelikult kraavi kaevata, eriti kui maa sees on juured.

Hommiku- ja õhtusöögi teeme ise oma elamises. Lõunasöögi toob meile Almund. Täna tahtsime õhtusöögiks teha spagette, mis meile siia olid jäetud, kuid üleval köögis ei olnud ühtegi potti ega panni. Meile anti ka alumise korruse võtmed juhuks, kui meil midagi vaja peaks minema. Läksime sinna potti otsima, kus spagette keeta. Köögist ei leidnud me midagi. Siis läksime möödaminnes lihtsalt vaatama ühte vaba aja ruumi. Ja mis me sealt leidsime – ASUSTAJAD. See oli vaja kindlalt kaasa võtta. Õhtusöögiks tegime kõik koos sooje võileibu ahjus, väga head olid. Seejärel mängisime Asustajaid(PILT: mina, Ildar, Albertas, Christinel, Peter ning Gesa teeb pilti). Õnneks saksa tüdruk oli ka peale minu seda mängu enne mänginud, kuid teised mitte. Just siis, kui hakkasime reegleid seletama, helises ühtäkki minu telefon ning kuulsin alguses mingit imelikku müra, mõtlesin, et telefon on kellelgi kotis lahti läinud(Madise tel. number on mul teises telefonis, pikem jutt, aga ma nägin ainult numbrit, seega ei teadnud ka, kes helistab). Kuid jäin kuulatama – siis hakkasin aru saama, et see on ju MEIE laul – „Ei ole üksi ükski maa“ ning siis meenus, et täna algasid ju Tudengite Sügispäevad ning on Öölaulupidu. Kuulasin terve loo ära ja kuulsin tuttavaid hääli laulmas, laulsin isegi veidi kaasa. See kõne oli väga armas, kuigi ma ühtegi sõna helistajaga rääkides ei vahetanud. Sain kah osa öölaulupeost! Kui kõne lõppes, asusin tagasi laua juurde ning saksa tüdruk oli just lõpetanud mängu seletamise. Oi oi, no sai ikka nalja nabani. Mina ning sakslane olime eraldi(mina olin muidugi punane), Ildar ja Albertas olid ühes võistkonnas ning Peter ning Chris teises. Pole vist kordagi veel nii palju siin saksas naerda saanud kui täna õhtul, see oli ikka tõesti naljakas. Selleks, et mõista, peab muidugi ise seda mängu mänginud olema. Meenusid loomulikult Eestis veedetud kaunid tunnid Asustajate seltsis. Viimane kord kantseleis oli eriti lõbus:D

Enne uinumist mängisin veel korra oma läpakast „Ei ole üksi ükski maa“.