Mulle väga meeldivad siinsed toidud. Köögis on boss Jelka. Tal on väga esiletungiv kongus nina, mida on lihtsalt võimatu esmakohtumisel mitte märgata. Tore naine, elab siin oma kolme lapsega. Rene teadis meile ka tema kohta saladusi rääkida, näiteks magab ta kommuunis kahe mehega.
Meie ülesandeks oli iga päev keegi kööki Jelkale appi saata kui ta süüa valmistab. Avastasin, et mulle meeldib köögis tegutseda mitu korda rohkem kui ehitusel ning selle tõttu õnnestus mul õige mitu korda köögiabiline olla. See on väga põnev, sest ikka teevad sakslased asju teistmoodi kui eestlased. Samuti ei ole toidud päris samad. Näiteks tegime ühel päeval kaerahelbekotlette ning magustoiduks oli ülimagus mannapuder. Paljudele maitses see väga, mina panin hästi palju moosi peale ning läks alla küll. Veel oleme siin söönud spagetti bologneset, kartuliputru kalapulkadega, kõrvitssuppi, sibulaleiba jms. Toorainetena kasutavad nad BIO tooteid, mis on looduslikult valmistatud ning ei sisalda kemikaale. Mõned korrad pidime ise ka süüa tegema, sest Jelka oli paar päeva ära. Mina tegin õunakooki ning olin ise väga õnnelik, sest see tuli hästi välja. Pannkooke tegime kaks korda. Cristy valmistas ühte rumeenia oasuppi, mis maitses ka hästi. Selle kirjutamise peale läheb mul juba kõht tühjaks...
Suures toas on neil mitmeid muusikainstrumente - trummid, tamburiinid, flööt jms. Ühel päeval oli meid päris mitu seal toas ning võtsime kõik mingi pilli kätte ning hakkasime improviseerima, igaüks oma rütmis. Väga vahva üritus. Sattusin hoogu ühe aafrika trummiga ning nüüd olen veendunud, et muretsen sellise endale kunagi koju ka. Trumm on üldse väga hea pingete maandaja. Sellega on võimalik kõik oma emotsioonid ning sisemised rütmid välja elada. Elagu trumm!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar