Rostock

Lugesin siinse piirkonna reisijuhti ning mulle jäi silma ühe linna plaan, kus olid sellised kohad nagu "ülikooli plats", "ülikooli kirik", "ülikool". Milline linn!!! Ivar ütleks, et kahe milline;) Nüüd oli selge, sinna pean ma minema, maksku mis maksab. Pühapäeva hommikul jalgrattaga rongijaama jõudes selgus, et maksab päris palju, 21 eurot. Mul seda raha ei olnud ning otsustasin häälega minna, samal ajal sain veidi katsetada, kui head "pealevõtjad" sakslased on, sest mul mõlkus peas juba plaan Taani Elinale hääletades külla minna. Sain esimese auto peale, millele käe tõstsin, vedas. 5 km Wismarisse ning sealt edasi 70 km Rostocki. Teine autojuht, kes mind peale võttis, ütles, et ei sõida päris Rostocki, kuid saaks mind viia Warnemündesse, see on 10 km Rostockist mere poole ning arvas, et kindlasti peaksin seda paika nägema. Ok, kui nii siis nii, Warnemündesse minek. Hea otsus, sest see oli väga ilus ning asus täpselt mere ääres. Sain rannas jalutada ja puha. Pärast võtsin suuna Rostocki peale. Ma olen juba natuke targemaks ka saanud - kui istuda rongis, raha peos ning oodata piletimüüjat, siis vahel veab ja ta ei tulegi. Nii vedas mulgi ning ei pidanud sentigi raiskama.Rongijaamast seadsin kohe sammud ülikooli poole. Lõpuks kui kohale jõudsin oli peahoone uks kinni. Väga paha, olin veel enne küsinud teistelt, et kas ülikool on kogu aeg avatud ning mulle vastati jaatavalt. Hiljem lehest lugesin, et nad alustasid õppetööd esmaspäevast. Milline ebaõnn. Oleksin tahtnud kellegagi koha peal rääkida ning sealse üliõpilaskonna üles leida.
Vaatasin siis niisama ringi linnas ning seadsin sammud maantee poole. Kõndisin umbes 2 tundi linnast välja, enne kui õige koha peale sain. Peale 20 min ootamist võttis mu peale üks noormees, kes pidi sõitma kõigest 10 km edasi, kuid otsustas mind lõpuks koju ära tuua. Suured tänud talle veel kord. Häid inimesi leidub ning hääletamise peaproovi Saksamaal võib õnnestunuks lugeda.