Hiirejaht

Viimased nädal aega olen tahtnud ühte videot üles panna ning sellega teie meelt lahutada, proovisin küll bloggisse üles laadida küll youtube´i, tegin sinna isegi kaks kontot:) Eile aga selgus kurb tõsiasi, et see video on lihtsalt liiga suur! Väike pildiline ülevaade sellest videost siiski on.

Sel samal õhtul, kui me luud leidsime, rääkisin ma oma toas telefoniga ning nägin hiirt kahe kapi vahelt välja piilumas. Mul on ennegi kokkupuuteid hiirtega olnud, kuid kiljatasin küll päris kõvasti. Nägin teda veel teist kordagi. Natuke kartsin magama minna ning jätsin ukse meie toa ning poiste toa vahelt ööseks lahti. Tehti veel nalja selle üle, et luude omanik on hiire kujul meid kummitama tulnud. Järgmisel päeval tulime kõik töölt ning siis avastas Chris enda voodist hiire. Püüdsime hiire kinni, panime karpi, siis nad natuke hirmutasid mind sellega ning pärast karpi avades avastasime, et hiir on surnud. Diagnoos - südamerabandus.

Mul on natuke piinlik ka muidugi:) Esiteks olen selles videos täiesti kõhu krampides, kuna olukord oli lihtsalt liiga naljakas. Teiseks on mul piinlik selle pärast, et see väike olevus oli kokkuvõttes ikkagi väga armas, kuid mina kiljusin nagu "eiteamis" tema peale. Eks siis näete seda videot, kui ma tagasi tulen ning saate natuke naerda!

Õhtul selgus, et me võiks teha sellele videole veel mitu järge „Killing the mouse 2“, „The mouse returns 3“, sest meil on neid siin rohkem kui üks.