Meid on siis 7 vabatahtlikku nagu eelpool juba mainitud. Siis veel Tobias, kes koordineerib kogu ehitustegevust ning Margus. Ning üks naine, kes meile siiani on süüa teinud ning meie vastu väga lahke olnud. 7 vabatahtlikust 3 on täiesti sakslased – Joost, Mariel ja Julia. Joost on alles 17, tõmbab juba alates 12 eluaastast suitsu, oskab veidi kitarri mängida ning talle meeldib saksa räpp. Täitsa tore, kohati rahulik ning vaikne noormees. Tema nimi – Joost – hääldatakse meie keeles „Juust“, aga seda ma talle pole öelnudJ Julia on üliõpilane ning Bauordeniga juba kaks projekti kaasa teinud ning teeb veel mõned. Ta on muidu tore, kuid ta naerab väga võltsilt ning see häirib mind vahel. Ta aga andis mulle oma vana telefonikaardi ning nüüd mul on saksa number, mille peale helistada. Suured tänud talle selle eest. Mariel on arhitektuuri üliõpilane Berliinis. Hästi tore ning selline ehtne sakslane. Vahel õpetab mulle saksa sõnu. Siis on veel Zofia, kes on Poolast, kuid juba paar aastat Saksamaal olnud ning samuti arhitektuuri üliõpilane Berliini Tehnikaülikoolis. Zofia käest uurisin natuke üliõpilaselu kohta ka, kuid sellest ta eriti palju ei tea. Kuid sain teada, et tema maksab õppemaksu 250 eurot semestris(peaaegu 4000 krooni). Kus on õiglus eesti tudengite suhtes, kes semestris 15 000 või rohkemgi maksavad? Kurb. Veel on meil üks täiesti must noormees Kamerunist, kelle nime ma iga kord ära unustan – Chomplan või midagi sellist. Ta on ikka kohe täiesti must, aga väga tore sell. Veel on Albertas – kui ma alguses ta nime kuulsin, siis ma arvasin, et ta on naine. Tuli välja aga, et hoopis noormees. Samuti arvasin ma alguses, et ta on sakslane, kuid mitu päeva hiljem tuli välja, et ta on hoopis leedukas ning Bauordeniga juba 10 kuud siin olnud ning läheb 1,5 kuu pärast minema. Temal oli sama lugu, mis mulgi, et lõpetas ülikooli ning siis tuli välismaale. Igati vaimukas ja humoorikas inimene ning teeb ilusaid pilte.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar