Laager

2. PÄEV

Pühapäev ning see oli see päev kui mind juba laagrisse lähetati. Hommikul enne ärasõitu tuli aga midagi süüa otsida. Külmkapis mõned asjad olid, saia oli ainult üks viil ning siis otsustasin minna poodi otsima. Pood aga on neil pühapäeviti kinni nagu hiljem selgus. Tulin tühjade kätega tagasi, et see viimane saiake ära süüa. Kuskilt ilmus välja aga üks vene kutt(ka üks vabatahtlik), kes purssis veidi saksa keelt, mina purssisin vastu. Mitte midagi ei saanud räägitud. Siis hakkasin mina vene keeles rääkima ning me lõpuks mõistsime teineteist. Seejärel praadis ta mulle muna ning mulle meenus, et Ivar oli mulle Saksamaale kaasa andnud musta leiba ning tõin selle kohvrist ära. Saime söönuks:)

Saadeti mind siis Saalfeldi, mis asub Thüringenis. See on Wormsist päris kaugel ning sõitsime sinna Juliaga. Sõit kestis kokku 6 tundi ning ronge pidime vahetama 8 korda kõigi oma asjadega. Kohale jõudsime täitsa pimedas. Tegemist oli ühe väikese külakesega nimega Wickersdorf ning seal elavad vaimsete puuetega inimesed. Seal on palju erinevaid maju ning kõik nende eluks vajalik. Samuti teevad need inimesed päeval igasugu töid - koovad kangastelgedega, meisterdavad küünlaid, teevad saepurust briketti jms.

Kokku on meid 7 vabatahtlikku ning meid pandi elama ühte korterisse, kus on kaks tuba - meest ja naiste oma, siis keskmine söögituba, köök ning vannituba-wc. Juhtus nii, et mina sattusin magama kõige suuremasse voodisse, mis on minu vana voodiga võrreldes üle kahe korra suurem. Harjumatu.

Meie ülesandeks on aga rattamaja valmis teha.