Hommikusöögiks oli meil kuklid, mille peale sai panna juustu, moosi, mett või Nutellat. Lõunaks pakuti spiraalmakarone vorsti-tomatikastmega ning peale võis raputada juustu. Õhtu oode oli tee ning magus saiake. Õhtusöögiks ootasin midagi tõsisemat, kuid siis lükati meile jälle need lõikelauad ette ning igaühel oli võimalik teha kõiksugu võileibu. Muidugi ei puudunud lauale erinevad juustud.
Siiani(esmaspäev) sõime kõik vabatahtlikud koos, kuid õhtusöögiks jaotati meid majade vahel ära. Nõnda sõin mina koos Zofiaga Morgenshusis koos vaimsete puuetega inimestega ning nende hooldajatega ühe laua taga. Tegelikult mulle see õhtusöök meeldis. Algas see mingisuguse palvega(ma ei saa ju keelest aru, kuid ilmselt tänati jumalat söögi eest), seejärel võeti kätest kinni ning öeldi midagi ühiselt jälle saksa keeles. Kokku oli meid umbes 20 laua ümber, erivajadustega inimesed istusid kolmekesi järjest, siis tuli üks hooldaja, siis jälle kolm erivajadustega jne. Tutvustasime ka ennast ning veidi pikemalt seletati kellelegi seda, kus asub Eesti. Lühidalt siis Venemaa kõrval, seal, kus asub St. Peterburg. Oleksin tahtnud vastata, et tegelikult on Soome ja Eesti vahel ainult 80 km ning Peterburg on palju kaugemal nagu Oliver mulle kord õpetas, et nii tuleks Eesti asukohta seletada, kuid jahh...keel. See tuleb ikka kiiremas korras selgeks saada. Veidi võõrastav oli küll süüa õhtusööki samal ajal kui mõned tegid imelikke liigutusi või puristasid vms. Samas olid nad kõik aga väga armsad ja omamoodi nagu väikesed lapsed. Ühele vaatasin natuke pikemalt silma ning naeratasin, mille peale ta nii elevusse sattus:) Siin külas(võib-olla ka mujal Saksamaal) on selline komme, et oodatakse ära, kuni kõik saavad söönuks. Nende majja aga oli tulnud nädal aega tagasi üks uus erivajadustega noormees. Tema aga sõi lihtsalt aegluubis – naeratas ning sõi. Ning me vist istusime vähemalt 15 kõik kauem ning ootasime teda. Samas on see jälle väga tore. Õhtusöök lõppes samuti sellega, et võtsime kõik kätest kinni ning öeldi tänud toidu eest(sellest sain aru). Seejärel võttis igaüks oma taldriku ning viis kööki ning aitas muid asju ka laualt ära viia. Osad asusid nõusid pesema(mehed ka), osad lauda pühkima. Mõned tulid tervitama või kallistama meid hüvastijätuks. Edaspidi söömegi selle perega iga õhtu.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar