Oiii, see on ikka ülimalt vahva. Ma ei saa enamasti nagu mitte midagi aru. Ja kõik räägivadki ainult saksa keeles, kuigi nüüd ma olen ise hakanud inglise keeles rohkem rääkima ning nad saavad tegelikult enam-vähem aru küll. Tegelikult ma õpin ikka iga hetk midagi juurde, vahel kuulan ja kuulan, saan mõnest sõnast aru ning see teeb mind väga õnnelikuks. Siis üritan aimata, millest jutt on. Vahel nad vaatavad mulle otsa ning siis võib aimata, et juttu käib minust:p Kuigi jah, see arvamine tuleb mul üllatavalt hästi välja. Vaikselt kirjutan igasugu sõnu üles ning püüan õppida. Väga kõrge motivatsioon on praegu. Zofia rääkis, et tal võttis 3 kuud aega, et aru hakata saama ja vist aasta, et ise rääkima hakata. Aga minu eesmärk on 3 kuuga õppida nii aru saama kui ka rääkima. Vaikselt siin harjutan. Tegelikult ma ju õppisin keskkoolis ka saksa keelt, aga sellest pole küll ikka eriti midagi järele jäänud. Tean kindlalt kahte lauset, mis eesti keeles kõlavad „palun vabandust, et ma tundi hilinesin“ ning „ma olen reisisaatja“. Ülejäänud aja ajasin oma pinginaabri Eediga tunnis juttu. Tegelikult tuleb ikkagi vanad võlad lunastada ning praegu on selleks suurepärane võimalus. . Tahan aru saada, mida nad räägivad ning tahan neile rääkida, mida mina mõtlen.
Tegelikult saan iga päevaga aina rohkem ja rohkem aru, mida nad räägivad. See on hea. Samas on see natuke paha, et kõik hakkavad vaikselt harjuma inglise keeles rääkima ning vahel unustavad juba omavahel ka ära ning räägivad inglise keeles.
Täna peale õhtusööki tulime oma tuppa ning igaüks hakkas toimetama, kes lugema, kes kirjutama. Vahepeal lasin tüdrukutele eesti muusikat. No ma ei tea, loodetavasti kõik õhtud selliseks ei jää. Igatahes homme võtan asja käsile ning kutsun rahva kokku ning teeme midagi. Täna aga kasutan võimalust ning kirjutan tasa siin viimast kolme päeva üles. Üks lahe asi juhtus täna küll. Nimelt olin oma suures ning uhkes voodis, kirjutasin ning siis mõtlesin, et võtaks kohvrist midagi. Tegin kõigest õhkõrna puusanõksu, mille peale mu grandioosne voodi reageeris kokkukukkumisega. Mariel ja Julia tulid mulle kohe appi ning lähemal vaatlusel selgus, et see voodi läheb rohkematekski tükkideks. Nalja sai. Siis tuli Zofia dušši alt ning alguses mõistatas tükk aega, enne kui aru sai, et minu voodi asemel on kõigest madrats. See oli tore.
Kolmapäeval tuli välja, et meil on külas ka kohviks, kust saab asju osta ning siis meil oligi väike kohvikuõhtu, kus veini ning õlut sai juua.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar