Kuidas mul tunne siin on?

Päeval on hea. Praegu istun rongis, laenasin Julia kõrvaklappe ning kuulan Kalle Sepa „Kevadet“ ning „Võta mind lehtede varju“. Viimane on ehk aastaaja poolest asjakohasem laul hetkel. Aknast vaatan vahepeal välja ning imetlen Lõuna-Saksamaa ilu. Lehed puudel õrnalt kolletuvad ning sügis on käes. Päeval on hea, sest siis on alati tegemist ning päike paistab. Õhtul muutub vahel mu meel kurvaks ning siis mõtlen kallitele inimestele, kes Eestis on. Õhtul mõtlen ka asjadele, mis jäid enne minekut kellelegi ütlemata. Võib-olla on see lihtsalt eestlase kinnine loomus.
Minu jaoks on väga oluline olla kursis sellega, mida teie Eestis teete ning kuidas teil läheb. Veidi keerukaks muudab selle interneti peaaegu et puudumine. Seda enam hindan ma sõnumeid, mida te saadate või veelgi enam telefonikõnet. Telefonikõne Eestist on minu jaoks lausa eraldi sündmus:) Hea on kuulda eesti keelt ning tuttavat häält.